• Üldajaloo kursuste kavad
• Teavet selle kohta, milliseid töid peab õpilane tegema Üldajaloo kursuste käigus
• Kuidas hinnatakse
• Milline on tunnikord
• Üldajaloo õpiku elektroonilise versiooni
• ajalootundides õpetaja poolt tehtud tunniteemade esitlused
• lisalugemiseks tekste
• kõiki vajalikke teateid kursuste kohta.

See leht ei asenda kindlasti Stuudiumit, vaid on õpilasele selle lisana abivahendiks.

Kontakt: rainer.eidemiller@paide.edu.ee

Mõlema kursuse aluseks on gümnaasiumi õpik “Üldajalugu“. Õpikud on klassiruumis kohapeal kasutamiseks, erandina võib õpetaja lubada õpiku koju kaasa võtta, kui see on vajalik näiteks esitluse ettevalmistamiseks. Kõigile on aga loodud võimalus kasutada õpikust peatükkidest koostatud elektroonilist lugemismaterjali pdf failidena.

Üldajaloo I kursus (30.11.2026–05.03.2027)

Esimene kursus “Vanaaeg” (õpiku peatükid 1-11) puudutab kiviajast ja pronksiajast seda, mida on vaja teada, et õppida Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ajalugu.

Ehk siin me vaatame lühidalt “esiaega” alates esimestest inimestest kuni Rooma keisririigi viimaste aastateni.

Üldajaloo II kursus (08.03.2027–28.05.2027)

Teine ajalookursus “Keskaeg”ja “Uusaeg” (õpiku peatükid 12 – 30) puudutavad peamiselt Euroopa keskaega ja “uusaega”, ehk ajaperioodi kuni 19. sajandi lõpuni.

Mõlema kursuse kohta tehtavate tööde kohta vaata lähemalt: “Hinded, reeglid ja muu“.

Ajaloo tunnid on üles ehitatud selliselt:

1. Eelmise tunni kordamine (sh grupitöö)
2. Tunniteema esitlus kahe õpilase poolt ja arutelu (esitlus on hindeline)
   • vaata lähemalt “Hinded, reeglid ja muu”
3. Õpetaja tunniteema esitlus, mida tuleb konspekteerida
4. Vahel veel üks grupitöö
5. Lisamaterjal, kokkuvõte

Vahel on tunnis hoopis arvestus või kirjalik töö (vaata eespool kavast)

Vaata täpsemalt kursusekavasid

Esimene kursusehinne saadakse I kursuse eest (Vanaaeg), teine kursusehinne II kursuse eest (Keskaeg ja Uusaeg).

(võid vaadata lähemalt Üldajaloo kahe kursuse kohta siit)

Selleks, et saada hinne mõlema kursuse eest, peab õpilasel olema tehtud mõlema kursuse käigus järgmised hindelised tööd:

• Vanaajas kursuse käigus üks esitlus (Kreeka või Rooma kohta), üks arvestus ja üks kirjalik kursusetöö
• Keskaja ja Uusaja kursuse käigus üks esitlus (omal valikult kas Keskaja või Uusaja kohta), üks arvestus ja üks kirjalik kursusetöö

Nende kahe kursusehinde põhjal saab õpilane aastahinde, ehk kooliastmehinde.

Esitlused

Esitlust teevad kaks õpilast paaris – kumbki valib esitluse teema jaoks oma vaatenurga, mille põhjal terve klass saaks pärast esitluse kuulamist arutleda.

See tähendab, et kumbki õpilane panustab esitlusse samal määral, nii ette valmistamisel kui ette kandmisel.

Esitluste teemad valitakse õpilaste poolt välja kursuse esimeste tundide ajal – üks teema Vanaaja kursuse esimeste tundide ajal ning teine teema Keskaja ja Uusaja kursuse esimeste tundide ajal, vaata täpsemalt kursusekavadest.

Valitud teemadest tekib esitluste graafik, mis on alati kättesaadav sellel lehel “Esitluste” all.

Esitluse eest pannakse hinne skaalal 0-100%. Kui soovid vaadata täpsemalt, kuidas esitlusi hinnatakse, siis vaata “Üldajaloo aine hindamisjuhendit“

Kirjalikud tööd

Kummagi kursuse lõpus tuleb teha hindelised kirjalikud tööd:

• Üldajalugu I: üks kirjalik arvestus kursuse keskel (Kreeka kohta) ja üks kirjalik kursusetöö terve ÜAI kohta esimese kursuse viimaste tundide ajal
• Üldajalugu II: üks kirjalik arvestus kursuse keskel (Keskaja kohta) ja üks kirjalik kursusetöö terve ÜAII kohta teise kursuse viimaste tundide ajal

Arvestuse edukas tegemine on eelduseks vastava kursusetöö tegemiseks (st ilma edukalt tehtud arvestuseta kursusetööd teha ei saa).

Täpsemat tööde kava vaata kursusekavadest.

Kokku tuleb seega aasta jooksul neli tööd, millest kaks on arvestused (AR/MA) ja kaks hindelised (0-100%).

Kirjalikus töös võib kasutada isiklikku, käsitsi kirjutatud konspekti, ühtegi muud lisamaterjali kasutada ei tohi.

Hinded

Hinded antakse esitluste ja kirjalike tööde eest 0-100% skaalal.

Töö loetakse tehtuks (positiivseks), kui see on saanud hindeks vähemalt 50%.

Järelevastamises tuleb eraldi kokku leppida.

Tööd tuleb järele teha ka põhjusega puudumiste korral.

Vaata ka:

• “Üldajaloo aine hindamisjuhendit“
• “Paide Gümnaasiumi hindamise korraldus“

Tunnikord

Tunnis ei ole telefonid lubatud – need peavad olema kotis, st mitte ka laual või toolil vms.

Tund kestab 70 minutit, tunni keskel teeme ühe 5 minutilise liikumispausi – istuma jäämine ei ole lubatud.

Tunnis tuleb kindlasti konspekteerida – kirjutada käsitsi tunniteema olulisemad punktid näiteks vihikusse. Konspekt on ainuke abimaterjal, mida võib kasutada kirjalike tööde tegemisel.

Küsimused õpetajale õpitava kohta või esitlust tegevale õpilasele, arutelud, vaidlused jms õpitava teema üle on kindlasti lubatud, lausa oodatud, ajalootund ei ole sõjavägi 🙂

Vaata ka:

• “Üldajaloo aine hindamisjuhend“
• “Paide Gümnaasiumi hindamise korraldus“